E-ITSPEA Mikael Tüür

 Veebikataloog on uue meedia komponent ja see kujutab endast võrguviidete süstematiseeritud kogu. Põhimõte otsingumootoriga on sama - kirjutad midagi otsinguribale ja saad vastu linke teema kohta, mida otsisid. Suurim erinevus on see, et otsingumootor hakkab faile läbi käima ja otsib neid märksõnu kogu sisu ulatuses. Kataloog töötab teistmoodi - failidele on pandud eraldi külge viited ja otsitavad märksõnad käivad läbi need viited. Seda viitebaasi hooldavad inimesed, aga otsingumootorid on täielikult automatiseeritud. Tekib kindlasti küsimus, milleks on üldse vaja katalooge, kui otsingumootorid teevad niigi head tööd? Tänapäeval ongi nende vahe väga väike, aga osades valdkondades kasutatakse katalooge endiselt, sest info otsimise valdkonnad on väga erinevad. Veebikataloogid annavad võimaluse otsida infot väga spetsiifiliste teemade kohta. Väga kerge näide oleks see, et kui me otsime infot kohvi kohta, siis otsingumootorit kasutades võime sattuda mõne artikli peale, mis räägib kakaost,

 Väga raske on leida inimest, kes ei oleks kuulnud internetist. Kui mainida vestluses internetti, siis mõeldakse kohe veebi peale. Paljud ei teagi, et internet oli kasutuses juba enne veebi. Osa nähtustest jäi internetti pidama ja teine osa kadus täielikullt.  E-post Esimene e-posti laadne programm loodi 1965. aastal MIT-s. See kandis nime "MAILBOX" ja see võimaldas ühe ja sama arvuti erinevatel kasutajatel jätta üksteisele teateid. Järgmine samm oli organisatsiooni siseste arvutite omavaheline suhtlus. ARPANET suutis selle teoks teha 1969. aastal, kui suudeti ühest arvutist teise kiri saata. E-posti arendas edasi Ray Tomlinson. Tema lahendas probleemi, kuidas arvuti peaks teadma, millisele teisele arvutile kiri tuleb saata? Tomlinson võttis kasutusele märgi @ ja andis igale kasutajale kindla aadressi, millele arvuti suutis kirja saata. Põhjaks sai "kasutajanimi@arvuti nimi" ja sellisena kasutatakse seda ka tänapäevani. Aastaks 1976 oli 75% kogu ARPANETi andmevahetu

 Maailmas on palju näiteid IT-lahenduste kohta, mis on inimeste seas väga populaarseks saanud ja omanikud päris rikkaks teinud. Paraku leidub ka selliseid projekte, millel nii hästi ei lähe ega realiseeru. Järgnevalt kirjutan kolmest sellisest projektist. FoxMeyeri ERP programm FoxMeyer Drugs oli aastal 1993 USA-s üks suurimatest ravimitööstuse ettevõtetest. Firma väärtus oli sellel ajal 5 miljardit dollarit. FoxMeyer otsustas oma käibe tõstmiseks võtta kasutusele SAP süsteemi ja hakata tehaseid automatiseerima.  Plaan põrus mitmel põhjusel. Esiteks anti programmi elluviimiseks aega ainult 18 kuud, mida oli nii mahuka projekti jaoks liiga vähe. Teiseks ei olnud tehaste töötajad uue süsteemiga rahul, sest automatiseering võttis paljudelt töö. Töölised otsustasid uued masinad ära saboteerida ja see ka õnnestus. Tehased tootsid 42 korda vähem, kui nad olid enne automatiseeringut tootnud. Aastaks 1996 oli FoxMeyer pankrotis ja firma müüdi konkurendile maha ainult 80 millioni eest. Piisab a