Läbikukkunud IT-lahendused (Teema 1)

 Maailmas on palju näiteid IT-lahenduste kohta, mis on inimeste seas väga populaarseks saanud ja omanikud päris rikkaks teinud. Paraku leidub ka selliseid projekte, millel nii hästi ei lähe ega realiseeru. Järgnevalt kirjutan kolmest sellisest projektist.


FoxMeyeri ERP programm

FoxMeyer Drugs oli aastal 1993 USA-s üks suurimatest ravimitööstuse ettevõtetest. Firma väärtus oli sellel ajal 5 miljardit dollarit. FoxMeyer otsustas oma käibe tõstmiseks võtta kasutusele SAP süsteemi ja hakata tehaseid automatiseerima. 

Plaan põrus mitmel põhjusel. Esiteks anti programmi elluviimiseks aega ainult 18 kuud, mida oli nii mahuka projekti jaoks liiga vähe. Teiseks ei olnud tehaste töötajad uue süsteemiga rahul, sest automatiseering võttis paljudelt töö. Töölised otsustasid uued masinad ära saboteerida ja see ka õnnestus. Tehased tootsid 42 korda vähem, kui nad olid enne automatiseeringut tootnud.

Aastaks 1996 oli FoxMeyer pankrotis ja firma müüdi konkurendile maha ainult 80 millioni eest. Piisab ainult ühest valest otsusest, et kõik süsteem kokku variseks.


Stretch

Aastal 1956 otsustas grupp IBM-i arvutiteadlasi, et ta tahab luua maailma kiireima superarvuti. Projekti tulemuseks oligi IBM 7030 ehk Stretch. Arvuti oli aastatel 1961 - 1964 kõige kiirem, aga sellegi poolest peetakse seda läbikukkumiseks. Projekti käigus taheti luua arvuti, mis oleks 100 korda kiirem, kui oli olnud selle eelkäija. Paraku oli Stretch ainult 30 - 40 korda kiirem ja sellepärast langes arvuti hind peaaegu 2 kordselt. Algselt loodeti masinat müüa 13,5 millioni dollariga, aga reaalseks hinnaks sai 7,8 miljonit. See oli nii ränk kaotus, et üldse ehitatigi ainult 9 sellist masinat.

Stretch võis olla küll läbikukkumine, kuid tänu sellele osati järgmiste mudelite puhul teatud vigu vältida. Igal edukal firmal esineb nii mõõnasid kui ka tõususid, sest ainult vigadest on võimalik õppida.


NHS Connecting for Health

NHS (national health servise) lõi aastal 2005 programmi, mis oleks sisaldanud üleriigiliselt Suurbritannia patsientide andmeid ning ühendanud 30 000 perearsti ja 300 haiglat ühte võrku. Analoogne portaal on Eestis digilugu.ee. Paraku ei läinud inglastel nii hästi kui eestlastel. 

Projekti kõrge maksumuse tõttu, lükkus selle valmimine kogu aeg edasi. Kulud läksid kogu aeg suuremaks ja lõpuks ei saanudki tarkvara valmis. Polnud selge kvaliteedi ja hinna suhe. 2011. aastal tühistati projekt lõplikult ja tervishoiuministeerium hakkas raha investeerima hoopis kohalikele tarkvaraarendustele.

Kui NHS oleks projekti algusest peale korralikult läbi mõelnud, siis oleks võib olla sellest ka asja saanud.


Kasutatud artiklid:

https://en.wikipedia.org/wiki/NHS_Connecting_for_Health

https://www.computerworld.com/article/2533563/it-s-biggest-project-failures----and-what-we-can-learn-from-them.html 

https://www.projectmanager.com/blog/failed-projects

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kasutatavus veebis (Teema 12)

 Veeb on igasuguseid rakendusi täis. Kõik need rakendused võib jagada kahte gruppi: need, mille kasutatavus on hea, ja need, mille kasutatavus on halb. Kasutatavus näitab põhimõtteliselt seda, kui arusaadav ja kui kerge on rakendust kasutada. Kõik inimesed on kokkupuutunud olukorraga, kus tekib küsimus: "Kes looks sellise halva rakenduse?" Järgnevalt toongi näite nii positiivse kui ka negatiivse kasutatavatest veebirakendustest. Häid näiteid on väga palju, sest tänapäeval on inimesed nii mugavad, et tahavadki kõik asjatoimetused kodust ära teha. Peaaegu kõik veebipoed ongi suure hoolitsusega üles ehitatud, et inimestel oleks kerge kaupa osta. On loodud ka rakendusi, mis müüvad ainult ühte sorti kaupa. Üks selline rakendus on Steam. Steam on Valve poolt välja töötatud rakendus, kus inimesed saavad osta mänge ja nendega majandada. Rakendus on väga loogiliselt üles ehitatud: vahelehti on täpselt nii palju kui vaja ja kasutajal on väga raske ära eksida. Rakenduse saab on võimalik
Lisateave

It eetilised probleemid (Teema 15)

 Maailmas on väga paljudele valdkondale välja mõeldud ka vastavad eetikakoodeksid. Ka it-sektor ei ole erandiks, aga lihtsalt selle koodeks erineb natuke teiste valdkondade koodeksitest. Kui tavaliselt on eetikakoodeksites toodud iga punkti kohta välja, kas vaadeldav tegutsemine on õige või väär, siis it-valdkonnas on koodeksites lihtsalt olukordasid kirjeldatud ega pole antud hinnanguid. Erinev on veel see, et veebis on leitav üpris palju erinevaid it eetikakoodekseid ja ühte sellist universaalset pole kokku pandud. Üks selline koodeks on näiteks  siin (link on ka teksti lõpus). Koodeksis on ära kirjeldatud 8 eetilist probleemi, millega inimesed võivad it-maailmas kokku puutuda. Järgnevalt kirjeldan kahte neist täpsemalt. Esimene punkt puudutab kasutaja andmete turvalisust. Võiks arvata, et kui kõigil on enda arvuti, siis on ka arvutis olevad andmed turvalises kohas. Kahjuks aga toimub andmete vahetus kogu aeg üle võrgu ja see annabki võimaluse kräkkeritel tegutsema hakata. Firmad ja
Lisateave

Arendus- ja ärimudelid (Teema 11)

 Aeg on raha. Ükski it-projekt ei saa nipsust valmis ja reeglina panustavad arendajad projektidesse palju aega. Reeglina soovitakse saada selle raske töö eest endale tasu ja sellepärast on loodud projektide elluviimiseks optimaalsed arendus- ja ärimudelid. Neid mudeleid on palju erinevaid, sest kõik projektid on ka erinevad. Järgnevalt kirjeldan, milliseid mudeleid on kasutatud arvutimängu "Grand theft auto 5" (GTA 5) puhul. Arvutimänge on mitmesuguseid - üks osa on selliseid, mis arendatakse välja ja antakse otse mängjatele täiesti lõplikul kujul ilma seda tulevikus edasi arendamata. Teine osa on selline, mida arendatakse mõned aastad veel pärast välja andmist edasi ja GTA 5 ongi üks selline näide. See mäng tuli välja aastal 2013 ja tänase päevani tuleb sellele veel uuendusi (järgmine tuleb välja detsembris). Ma määraks selle mängu arendusmudeliks sammsammulise mudeli. Projekti arendatakse jupi kaupa edasi ja samal ajal saavad mängijad mängu juba mängida/katsetada ja anda ar
Lisateave