Copylefti aspekt litsentsivalikul (Teema 7)

 Tarkvara tooted võib jagada nelja suuremasse gruppi: ärivara, jaosvara, priivara ja avavara. Neid eristab see, kuidas on toote puhul litsentse kasutatud, ja on ka paika pandud, kas tarkvara võib jagada, arendada või müüa. Kolme esimest keelavad ära toote muutmise (need kuuluvad kõik omandvara alla) ja neljandaga võib peaaegu kõike teha, aga see oleneb copyleftist.

Copyleft määrab ära, kuidas peab käituma, kui on soovi enda versiooni tootest teistega jagada. Avavara tooted jaotuvadki omakorda neljaks: väga tugevate, tugevate, nõrkade või puuduvate copyleftiga tarkvaradeks. Kui toodetel on copyleft olemas, siis see tähendab seda, et muudetud faili peab jagama samadel tingimustel, millega inimene ise tarkvara kätte sai. Kui copyleft puudub, siis on isegi võimalik tarkvara ärivaraks muuta. Aga kui palju mõjutab copyleft arendaja otsust, mis puudutab tarkvarale litsentsi peale panemist?

Kõik oleneb sellest, mida loodud tarkvara endast kujutab. Kui tarkvara teeb midagi uudset ja see on mõeldud tarbimiseks või meelelahutuseks, siis tahab looja muidugi selle pealt teenida ja teeb selle ärivaraks. Eriti siis, kui tarkvara loomiseks on läinud palju aega. Avavaraks poleks mõistlik teha, sest siis ta ei saaks selle pealt teenida ja võib veel juhtuda, et tema tarkvara edasiarendusest võib välja kasvada suurim konkurent. Näitena võib välja tuua igasugused virtuaalmängud. Kui mäng oleks tehtud avavarana, siis poleks mängu loojatel võimalustki raha tehtud töö eest teenida. 

Kui luuakse tarkvara, mille eesmärk on inimeste elusid parandada või aidata edasi areneda, siis tasub toode luua avavarana. Copyleft tagab selle, et kui keegi on suutnud tarkvara paremaks teha nii, et see on üldsusele kasulik, siis jõuavad need uuendused ka kõigini. Hea näide päevakajalise teema kohta on koroona äpid. Kui keegi lõi selle tarkvara, et teavitada inimesi selle kohta, kui nad on haige inimesega kokku puutunud, siis vüiks see olla avavara, sest see äpp on üldises pildis kõigile inimestele kasulik. Kui see äpp oleks avavara, siis saaks äpi kasutusele võtta kõigis riikides, ka nendes, kus pole IT nii kõrgelt arenenud. Kui ühes riigis leitakse koodis mõni parandamise koht, siis saaksid ka teised riigid kohe vigase koha likvideerida. Antud olukorras oleks copuleftist hiiglama palju kasu.