It eetilised probleemid (Teema 15)

 Maailmas on väga paljudele valdkondale välja mõeldud ka vastavad eetikakoodeksid. Ka it-sektor ei ole erandiks, aga lihtsalt selle koodeks erineb natuke teiste valdkondade koodeksitest. Kui tavaliselt on eetikakoodeksites toodud iga punkti kohta välja, kas vaadeldav tegutsemine on õige või väär, siis it-valdkonnas on koodeksites lihtsalt olukordasid kirjeldatud ega pole antud hinnanguid. Erinev on veel see, et veebis on leitav üpris palju erinevaid it eetikakoodekseid ja ühte sellist universaalset pole kokku pandud. Üks selline koodeks on näiteks siin (link on ka teksti lõpus).

Koodeksis on ära kirjeldatud 8 eetilist probleemi, millega inimesed võivad it-maailmas kokku puutuda. Järgnevalt kirjeldan kahte neist täpsemalt. Esimene punkt puudutab kasutaja andmete turvalisust. Võiks arvata, et kui kõigil on enda arvuti, siis on ka arvutis olevad andmed turvalises kohas. Kahjuks aga toimub andmete vahetus kogu aeg üle võrgu ja see annabki võimaluse kräkkeritel tegutsema hakata. Firmad ja süsteemide haldajad peaksid endask kõik andma, et andmeid saaks turvaliselt vahetada.

Teine probleem, mis mulle huvi pakkus, on piraatluse teemal. Koodeksis on välja toodud, et see, kas autori loodust võib koopiaid teha ja kasutusele võtta, on ainult autori enda otsustada. Kuna autoriõigust puudutavad seadused lähevad aegamööda kogu aeg karmimaks, siis peaks ka piraatlusevastaseid seaduseid karmistama, sest need kaks teemat on üksteisega lähedalt seotud.

Lisaks neile on koodeksis käsitletud veel ligipääsu lubasid, kahjutekitavaid tegevusi, patente autoriõigust, ärisaladusi ja vastutust. Selline eetikakoodeks käsitleb paljusid teemasid ja probleeme, millega it-maailmas kokku puututakse. Mitte ühegi teema kohta pole otseselt öeldud, kuidas andud teemaga peaks õigesti või valesti käituma. Näiteks pole öeldud, et piraatlus on paha ja seda ei tohiks teha. Selle asemel on lihtsalt kirjeldatud, milline olukord it-valdkonnas esineb. See, kuidas oleks eetiline käituda, jääb lugejal endal aru saada ja nii on enamus it eetikakoodeksitega.

Analüüsitav eetikakoodeks: https://www.geeksforgeeks.org/ethical-issues-in-information-technology-it/

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Arendus- ja ärimudelid (Teema 11)

 Aeg on raha. Ükski it-projekt ei saa nipsust valmis ja reeglina panustavad arendajad projektidesse palju aega. Reeglina soovitakse saada selle raske töö eest endale tasu ja sellepärast on loodud projektide elluviimiseks optimaalsed arendus- ja ärimudelid. Neid mudeleid on palju erinevaid, sest kõik projektid on ka erinevad. Järgnevalt kirjeldan, milliseid mudeleid on kasutatud arvutimängu "Grand theft auto 5" (GTA 5) puhul. Arvutimänge on mitmesuguseid - üks osa on selliseid, mis arendatakse välja ja antakse otse mängjatele täiesti lõplikul kujul ilma seda tulevikus edasi arendamata. Teine osa on selline, mida arendatakse mõned aastad veel pärast välja andmist edasi ja GTA 5 ongi üks selline näide. See mäng tuli välja aastal 2013 ja tänase päevani tuleb sellele veel uuendusi (järgmine tuleb välja detsembris). Ma määraks selle mängu arendusmudeliks sammsammulise mudeli. Projekti arendatakse jupi kaupa edasi ja samal ajal saavad mängijad mängu juba mängida/katsetada ja anda ar
Lisateave

Kasutatavus veebis (Teema 12)

 Veeb on igasuguseid rakendusi täis. Kõik need rakendused võib jagada kahte gruppi: need, mille kasutatavus on hea, ja need, mille kasutatavus on halb. Kasutatavus näitab põhimõtteliselt seda, kui arusaadav ja kui kerge on rakendust kasutada. Kõik inimesed on kokkupuutunud olukorraga, kus tekib küsimus: "Kes looks sellise halva rakenduse?" Järgnevalt toongi näite nii positiivse kui ka negatiivse kasutatavatest veebirakendustest. Häid näiteid on väga palju, sest tänapäeval on inimesed nii mugavad, et tahavadki kõik asjatoimetused kodust ära teha. Peaaegu kõik veebipoed ongi suure hoolitsusega üles ehitatud, et inimestel oleks kerge kaupa osta. On loodud ka rakendusi, mis müüvad ainult ühte sorti kaupa. Üks selline rakendus on Steam. Steam on Valve poolt välja töötatud rakendus, kus inimesed saavad osta mänge ja nendega majandada. Rakendus on väga loogiliselt üles ehitatud: vahelehti on täpselt nii palju kui vaja ja kasutajal on väga raske ära eksida. Rakenduse saab on võimalik
Lisateave

Copylefti aspekt litsentsivalikul (Teema 7)

 Tarkvara tooted võib jagada nelja suuremasse gruppi: ärivara, jaosvara, priivara ja avavara. Neid eristab see, kuidas on toote puhul litsentse kasutatud, ja on ka paika pandud, kas tarkvara võib jagada, arendada või müüa. Kolme esimest keelavad ära toote muutmise (need kuuluvad kõik omandvara alla) ja neljandaga võib peaaegu kõike teha, aga see oleneb copyleftist. Copyleft määrab ära, kuidas peab käituma, kui on soovi enda versiooni tootest teistega jagada. Avavara tooted jaotuvadki omakorda neljaks: väga tugevate, tugevate, nõrkade või puuduvate copyleftiga tarkvaradeks. Kui toodetel on copyleft olemas, siis see tähendab seda, et muudetud faili peab jagama samadel tingimustel, millega inimene ise tarkvara kätte sai. Kui copyleft puudub, siis on isegi võimalik tarkvara ärivaraks muuta. Aga kui palju mõjutab copyleft arendaja otsust, mis puudutab tarkvarale litsentsi peale panemist? Kõik oleneb sellest, mida loodud tarkvara endast kujutab. Kui tarkvara teeb midagi uudset ja see on mõel
Lisateave