Autoriõigusest (Teema 6)

 Tänapäeval on põhimõtteliselt kõik asjad (selle all mõtlen kellegi loomingut, leiutisi jne) autoriõigusega kaitstud. Autoriõigusel on kaks suuremat eesmärki: tunnustada autorit ja toetada autorit rahaliselt, kui keegi teine soovib tema loodut kasutada. Mõlemad on üllad eesmärgid ja need annavad autorile motivatsiooni enda tööd jätkata, kuid paljud tunnevad sellepärast ka ebavõrdsust. 

Autoriõigus on pandud peale ka näiteks mingitele programmidele, mida tegelikult keegi teine sooviks edasi arendada, aga autoriõigus keelab selle ära. Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatus "The case for copyright reform" tuuakse välja kuus punkti, mida autoriõiguse seaduse juures muuta või samaks jätta.

Esimeses punktis puudutavad nad moraalset õigust. Igal autoril on olla õigus tunnustatud, kui enda loodu autor. Teistel on keelatud öelda, et nemad on hoopis tegelikud autorid, kuigi nad ei ole. Selle punktiga olen 100% nõus, sest raske töö eest võiks natukenegi tunnustust saada. Kui keegi teine teeb plagiaadi, siis mina kui autor saaksin küll üpris vihaseks, sest tegelikult on tegu tavalise valetamisega ja see on patt.

Teisena on välja toodud see, et autoriõigus ei peaks kehtima, kui loodut jagatakse omavahel meelelahutuslikel põhjustel. Võib juhtuda, et osa artikleid ei saagi või ei tohi teistega üldse jagada, sest need on autoriõiguste taga kinni. See seadus on tehtud mõttega, et poleks võimalik jagada ärilistel või üldse tulu saamise tagamõttega. Ma saan aru, mida autorid tahavad saavutada, aga samas mõtlen ise, et üpris keeruline oleks seda kuidagi kontrollida, et ainult mitteärilistel põhjustel jagatakse. Kindlam on panna peale üldine keeld, sest inimesed oskavad valetada. Mõte on õige, aga teostada oleks seda muudatust väga raske.

Kolmandana tuuakse välja, et igale loodule kehtivad autoriõigused kogu autori eluaja pluss 70 aastat. Pakutakse välja, et see aeg võiks olla 20 aastat, sest siis saaks areng kiiremini toimuma hakata. Olen sellega täiesti nõus. Oletame, et keegi leiutab lendava auto, aga süsteemi saaks palju optimaalsemaks teha, aga kuna see auto on autorikaitse all ja peale kauba veel patenditud ka, siis saab arenguga edasi minna alles heal juhul 100 aasta pärast. 20 aastat on minu arust paras aeg, millal saab leiutis olla vaid ühe inimese nimel.

Neljandaks käsitletakse loomingut, millel on autor teadmata, aga on ikka kuidagi autoriõigusega kaitstud. Raamatu autorid pakuvad välja, et 5 aastat võib autoriõigus kehtida, aga siis peab autor endast kuhugi märku andma, muidu kaob autoriõigus. Minu arust väga tark mõte, sest pole mõtekas autoriõigust kasutada, kui hüvesid pole kellelegi anda.

Viiendaks pakutakse välja, et autoriõigusega kaitstud teostest võiksid olla mõned osad vabalt kasutatavad. Minu arust on see mõtekas, sest see ei ole autorile meeldiv, kui päevas 100 inimest küsib luba, et tema loodust mingit konkreetset osa kasutada. Kergem olekski lasta kõigil seda kasutada.

Viimasena käsitletakse DRM-i teemat. Autorid ütlevad, et kõik DRM-id peaks ära keelustama, sest see ei lase teisel kasutada enda oskusi loodu paremaks tegemiseks. DRM takistab ühiskonna arengut ja sellepärast peakski selle keelustama.