Arendus- ja ärimudelid (Teema 11)

 Aeg on raha. Ükski it-projekt ei saa nipsust valmis ja reeglina panustavad arendajad projektidesse palju aega. Reeglina soovitakse saada selle raske töö eest endale tasu ja sellepärast on loodud projektide elluviimiseks optimaalsed arendus- ja ärimudelid. Neid mudeleid on palju erinevaid, sest kõik projektid on ka erinevad. Järgnevalt kirjeldan, milliseid mudeleid on kasutatud arvutimängu "Grand theft auto 5" (GTA 5) puhul.

Arvutimänge on mitmesuguseid - üks osa on selliseid, mis arendatakse välja ja antakse otse mängjatele täiesti lõplikul kujul ilma seda tulevikus edasi arendamata. Teine osa on selline, mida arendatakse mõned aastad veel pärast välja andmist edasi ja GTA 5 ongi üks selline näide. See mäng tuli välja aastal 2013 ja tänase päevani tuleb sellele veel uuendusi (järgmine tuleb välja detsembris). Ma määraks selle mängu arendusmudeliks sammsammulise mudeli. Projekti arendatakse jupi kaupa edasi ja samal ajal saavad mängijad mängu juba mängida/katsetada ja anda arendajatele tagasisidet, mida parandada. Küsimus on muidugi selles, kas mängijaid üldse kuulatakse, vähemalt GTA 5 puhul.

Otsus, kas mängu peaks edasi arendama, võetakse vast lähtudes sellest, kui palju see mäng raha firmale sisse toob. GTA 5 toob palju ja sellepärast seda uuendataksegi tänaseni nii meeleheitlikult edasi. Ärimudel, mida kasutatakse, on minu arust traditsioonilise omandvara mudel. Kui tahad mängu mängida, siis lihtsalt osta see. Lisaks ütleksin ma, et on ka kasutusel ühisrahastusmudeli laadne mudel. Mängijatel on võimalus osta nö mängu pangakaarte, mis annavad mängijale mängusiseseid boonuseid. Rockstar Games (firma, mille mäng GTA 5 on) kasutabki suure tõenäosusega just seda raha, et mängule uuendusi teha, sest ma ei usu, et puhtalt mängu enda ostmisest piisavalt palju raha saab /tegu ikkagi vana mänguga). See on sarnane ühisrahastusmudeliga, aga mitte päris sama mudel. Rockstar ei ole välja öelnud, et kui te ostate neid kaarte, siis me anname teile uuendusi.

Mängud ei ole päris tavalised it-projektid, aga arendus- ja ärimudelite liigid on suures pildis ikkagi samad võrreldes teistsuguste projektidega.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kasutatavus veebis (Teema 12)

 Veeb on igasuguseid rakendusi täis. Kõik need rakendused võib jagada kahte gruppi: need, mille kasutatavus on hea, ja need, mille kasutatavus on halb. Kasutatavus näitab põhimõtteliselt seda, kui arusaadav ja kui kerge on rakendust kasutada. Kõik inimesed on kokkupuutunud olukorraga, kus tekib küsimus: "Kes looks sellise halva rakenduse?" Järgnevalt toongi näite nii positiivse kui ka negatiivse kasutatavatest veebirakendustest. Häid näiteid on väga palju, sest tänapäeval on inimesed nii mugavad, et tahavadki kõik asjatoimetused kodust ära teha. Peaaegu kõik veebipoed ongi suure hoolitsusega üles ehitatud, et inimestel oleks kerge kaupa osta. On loodud ka rakendusi, mis müüvad ainult ühte sorti kaupa. Üks selline rakendus on Steam. Steam on Valve poolt välja töötatud rakendus, kus inimesed saavad osta mänge ja nendega majandada. Rakendus on väga loogiliselt üles ehitatud: vahelehti on täpselt nii palju kui vaja ja kasutajal on väga raske ära eksida. Rakenduse saab on võimalik
Lisateave

Copylefti aspekt litsentsivalikul (Teema 7)

 Tarkvara tooted võib jagada nelja suuremasse gruppi: ärivara, jaosvara, priivara ja avavara. Neid eristab see, kuidas on toote puhul litsentse kasutatud, ja on ka paika pandud, kas tarkvara võib jagada, arendada või müüa. Kolme esimest keelavad ära toote muutmise (need kuuluvad kõik omandvara alla) ja neljandaga võib peaaegu kõike teha, aga see oleneb copyleftist. Copyleft määrab ära, kuidas peab käituma, kui on soovi enda versiooni tootest teistega jagada. Avavara tooted jaotuvadki omakorda neljaks: väga tugevate, tugevate, nõrkade või puuduvate copyleftiga tarkvaradeks. Kui toodetel on copyleft olemas, siis see tähendab seda, et muudetud faili peab jagama samadel tingimustel, millega inimene ise tarkvara kätte sai. Kui copyleft puudub, siis on isegi võimalik tarkvara ärivaraks muuta. Aga kui palju mõjutab copyleft arendaja otsust, mis puudutab tarkvarale litsentsi peale panemist? Kõik oleneb sellest, mida loodud tarkvara endast kujutab. Kui tarkvara teeb midagi uudset ja see on mõel
Lisateave