Silmadega juhitav arvuti (Teema 13)

 Selle nädalateema puudutas puuetega inimesi ja neile mõeldud erinevaid it tugilahedusi. Kursuse lehel olevas teemas toodi välja väga palju huvitavaid lahendusi, millest ma polnud isegi kuulnud. Kes oleks osanud arvata, et sellised asjad nagu punktkirjaklaviatuur või reljeefne hiir üldse eksisteerivad. Kui ma teemat lugema hakkasin, siis mul meenus kohe üks tugilahendus, mille kohta olin aastaid tagasi "Terevisioonis" tutvustust näinud. Minu suureks üllatuseks polegi kursuse lehel sellest räägitud ja nüüd ongi minu võimalus seda siin tutvustada. 

Tegu on silmadega juhitava arvutiga. Ma proovisin seda sama "Terevisiooni" katkendit üles leida, aga kahjuks ei suutnud. Selle asemel leidsin ühe teise video, mis annab samasuguse ettekujutuse sellest tehnoloogiast (link videole). Kahjuks pole selles klipis näidatud, kuidas liikumispuudega inimene seda kasutaks ja sellepärast ongi kahju, et ma "Terevisiooni" oma üles ei leidnud. Selles katkendis näitas üks mees, kellel puudus kontroll enda keha liigutuste üle ja sellepärast kõik kehaosad kogu aeg liikusid, kuidas ta sellist arvutit kasutab. Kui ma seda televiisorist nägin, siis ma olin tõsiselt meeldivalt üllatunud, et isegi selline mees saab arvutit kasutada.

Arvuti enda tööpõhimõte on selline: ekraani alla on pandud sensor, mis jälgib silmade liikumist ja vastavalt sellele liigutab "hiirt". Videos, mille linki ma siin jagasin, kasutatakse klikkimiseks lihtsalt aega - kui piisavalt kaua mingit kohta jälgida, siis selle peal ka klikitakse. "Terevisioonis" oli kasutusel juba uuem tehnoloogia ja seal kasutati klikkimiseks pilgutamist. Kui midagi on vaja kirjutada, siis tekib ekraanile klaviatuur, mille klahve saab jällegi vaatamisega aktiveerida. Kui on vaja mõnda lehekülge või dokumenti lugeda, siis kerib leht ennast ise alla vastavalt sellele, kui kaugel inimene lugemisega on.

Negatiivne on selle tehnoloogia juures see, et see on aeglane. Pilgutamisega klikkimise meetod võib olla kiirem, kui mittepilgutamise oma, aga see-eest võib tekkida tihedamini vigu. Inimene pilgutab vahepeal mõtlematult ja siis sellepärast võib klikkida koha peal, kus ei soovi. Positiivne on see, et see annab üldse võimaluse kasutada arvutit sellistele inimestele, kes tavalist arvutit ei saaks lihtsalt enda puude pärast kasutada. See sensor on nii hästi üles ehitatud, et see suudab isegi lugeda silmade suunda, kui pea ise kogu aeg liigub.

See tehnoloogia võlus mind juba aastaid tagasi ning ma usun, et paljud on sellest endale abi leidnud ja saavadki nüüd arvutit kasutada.

Video link: https://vimeo.com/20743733

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Arendus- ja ärimudelid (Teema 11)

 Aeg on raha. Ükski it-projekt ei saa nipsust valmis ja reeglina panustavad arendajad projektidesse palju aega. Reeglina soovitakse saada selle raske töö eest endale tasu ja sellepärast on loodud projektide elluviimiseks optimaalsed arendus- ja ärimudelid. Neid mudeleid on palju erinevaid, sest kõik projektid on ka erinevad. Järgnevalt kirjeldan, milliseid mudeleid on kasutatud arvutimängu "Grand theft auto 5" (GTA 5) puhul. Arvutimänge on mitmesuguseid - üks osa on selliseid, mis arendatakse välja ja antakse otse mängjatele täiesti lõplikul kujul ilma seda tulevikus edasi arendamata. Teine osa on selline, mida arendatakse mõned aastad veel pärast välja andmist edasi ja GTA 5 ongi üks selline näide. See mäng tuli välja aastal 2013 ja tänase päevani tuleb sellele veel uuendusi (järgmine tuleb välja detsembris). Ma määraks selle mängu arendusmudeliks sammsammulise mudeli. Projekti arendatakse jupi kaupa edasi ja samal ajal saavad mängijad mängu juba mängida/katsetada ja anda ar
Lisateave

Kasutatavus veebis (Teema 12)

 Veeb on igasuguseid rakendusi täis. Kõik need rakendused võib jagada kahte gruppi: need, mille kasutatavus on hea, ja need, mille kasutatavus on halb. Kasutatavus näitab põhimõtteliselt seda, kui arusaadav ja kui kerge on rakendust kasutada. Kõik inimesed on kokkupuutunud olukorraga, kus tekib küsimus: "Kes looks sellise halva rakenduse?" Järgnevalt toongi näite nii positiivse kui ka negatiivse kasutatavatest veebirakendustest. Häid näiteid on väga palju, sest tänapäeval on inimesed nii mugavad, et tahavadki kõik asjatoimetused kodust ära teha. Peaaegu kõik veebipoed ongi suure hoolitsusega üles ehitatud, et inimestel oleks kerge kaupa osta. On loodud ka rakendusi, mis müüvad ainult ühte sorti kaupa. Üks selline rakendus on Steam. Steam on Valve poolt välja töötatud rakendus, kus inimesed saavad osta mänge ja nendega majandada. Rakendus on väga loogiliselt üles ehitatud: vahelehti on täpselt nii palju kui vaja ja kasutajal on väga raske ära eksida. Rakenduse saab on võimalik
Lisateave

Copylefti aspekt litsentsivalikul (Teema 7)

 Tarkvara tooted võib jagada nelja suuremasse gruppi: ärivara, jaosvara, priivara ja avavara. Neid eristab see, kuidas on toote puhul litsentse kasutatud, ja on ka paika pandud, kas tarkvara võib jagada, arendada või müüa. Kolme esimest keelavad ära toote muutmise (need kuuluvad kõik omandvara alla) ja neljandaga võib peaaegu kõike teha, aga see oleneb copyleftist. Copyleft määrab ära, kuidas peab käituma, kui on soovi enda versiooni tootest teistega jagada. Avavara tooted jaotuvadki omakorda neljaks: väga tugevate, tugevate, nõrkade või puuduvate copyleftiga tarkvaradeks. Kui toodetel on copyleft olemas, siis see tähendab seda, et muudetud faili peab jagama samadel tingimustel, millega inimene ise tarkvara kätte sai. Kui copyleft puudub, siis on isegi võimalik tarkvara ärivaraks muuta. Aga kui palju mõjutab copyleft arendaja otsust, mis puudutab tarkvarale litsentsi peale panemist? Kõik oleneb sellest, mida loodud tarkvara endast kujutab. Kui tarkvara teeb midagi uudset ja see on mõel
Lisateave