E-ITSPEA Mikael Tüür

 Veeb on igasuguseid rakendusi täis. Kõik need rakendused võib jagada kahte gruppi: need, mille kasutatavus on hea, ja need, mille kasutatavus on halb. Kasutatavus näitab põhimõtteliselt seda, kui arusaadav ja kui kerge on rakendust kasutada. Kõik inimesed on kokkupuutunud olukorraga, kus tekib küsimus: "Kes looks sellise halva rakenduse?" Järgnevalt toongi näite nii positiivse kui ka negatiivse kasutatavatest veebirakendustest. Häid näiteid on väga palju, sest tänapäeval on inimesed nii mugavad, et tahavadki kõik asjatoimetused kodust ära teha. Peaaegu kõik veebipoed ongi suure hoolitsusega üles ehitatud, et inimestel oleks kerge kaupa osta. On loodud ka rakendusi, mis müüvad ainult ühte sorti kaupa. Üks selline rakendus on Steam. Steam on Valve poolt välja töötatud rakendus, kus inimesed saavad osta mänge ja nendega majandada. Rakendus on väga loogiliselt üles ehitatud: vahelehti on täpselt nii palju kui vaja ja kasutajal on väga raske ära eksida. Rakenduse saab on võimalik...

 Aeg on raha. Ükski it-projekt ei saa nipsust valmis ja reeglina panustavad arendajad projektidesse palju aega. Reeglina soovitakse saada selle raske töö eest endale tasu ja sellepärast on loodud projektide elluviimiseks optimaalsed arendus- ja ärimudelid. Neid mudeleid on palju erinevaid, sest kõik projektid on ka erinevad. Järgnevalt kirjeldan, milliseid mudeleid on kasutatud arvutimängu "Grand theft auto 5" (GTA 5) puhul. Arvutimänge on mitmesuguseid - üks osa on selliseid, mis arendatakse välja ja antakse otse mängjatele täiesti lõplikul kujul ilma seda tulevikus edasi arendamata. Teine osa on selline, mida arendatakse mõned aastad veel pärast välja andmist edasi ja GTA 5 ongi üks selline näide. See mäng tuli välja aastal 2013 ja tänase päevani tuleb sellele veel uuendusi (järgmine tuleb välja detsembris). Ma määraks selle mängu arendusmudeliks sammsammulise mudeli. Projekti arendatakse jupi kaupa edasi ja samal ajal saavad mängijad mängu juba mängida/katsetada ja anda ar...

 Kui inimesed räägivad häkkeritest, siis tavaliselt mõeldakse häkkeri all isikut, kes kasutab enda arvutioskuseid selleks, et teistele halba teha. Tuleb välja, et häkker tähendab hoopis midagi muud ja inimesed räägivad hoopis kräkkeritest. Häkker on tegelikkuses arvutiproff, kes kasutab enda oskuseid selleks, et lahendada huvitavaid arvutimaailma probleeme ning seejuures pole ta ainult kasu peal väljas. See on üks tähtis punkt, mille on Eric Raymond enda häkkeri teemalises dokumendis välja toonud. Dokumendis on autor kirjeldanud, kes häkkerid üldse on, millega nad tegelevad, kuidas üldse häkkeriks saada ning kuidas edukalt häkkerina hakkama saada. Raymond on teksti huvitavalt üles ehitanud ja tekstist oli kerge aru saada. Teemad olid jaotatud omakorda väiksemateks punktideks ja iga punkti kohta oli kirja pandud pikem kirjeldus. Minule sobis selline loetelu ülesehitus suhteliselt hästi, sest järg oli nö kogu aeg silme ees. Üldiselt jäi minule kõlama kaks suuremat mõtet. Esiteks tekk...

 Kõik inimesed on erineva iseloomuga. Väga raske on leida kahte täpselt samasuguse iseloomuga inimest, kui see üldse võimalik on. Sellest võib järeldada, et kõik inimesed lähenevad ka enda tööülesannetele erinevalt. Juhi amet pole mingi erand. Juhi stereotüübina kujutatakse ette punase näoga vihast inimest, kes ainult alluvate peale karjub. Tegelikkuses on juhte palju erinevaid ja neid saab iseloomu järgi suurematesse gruppidesse jaotada. Järgnevalt kirjeldan kahte erinevat juhti, kes IT-sektoris töötavad. Esimeseks kirjeldatavaks olen valinud Allan Martinsoni, kui ta oli MicroLinki juht. Minu isa töötas tema alluvuses ja sellepärast oskan ma teda kirjeldada. Martinson läheb kindlasti treenerlik/ juhendajalik juht. Firmas oli väga suur kokkuhoiu tunne ja Martinson tegi kõik selleks, et firmas valitseks mõnus töökeskkond. Korraldati palju üritusi, kuhu kaasati ka töötajate pered ja see tõstis kindlasti üksteise usaldust. Kui firmas saavad töötajad üksteisega hästi läbi, siis on tuge...

 Iga tööandja unistus on see, et kõik tema alluvad oleks nö professionaalid. Sellepärast korraldataksegi töökohtadele konkursse, et tööandjad need parimad suurest hulgast üles leiaks. Riikide kaupa mõeldakse "keskmisest" professionaalist erinevalt. Kindlasti on erinevus sees USA ja Kongo DV IT-spetsialistidel. Sama moodi on ka Eestis. Järgnevalt proovin kirjeldada, milline peab olema Eestis IT-valdkonnas töötav isik, et teda hakataks professionaaliks kutsuma. Täna peab IT prof olema väga laia silmaringiga ja peab suutma lahendada kõik ülesanded, mis talle ette antakse (muidugi mõistlikuse piirides). Samas peab ta seda ka suutma kiiresti teha, sest aeg on raha. Kindlasti peab ta suutma teha koostööd enda kolleegidega ja arvestama sellega, et tema töö mõjutab ka teiste tööd, kui tegemist on ühise suure projektiga. Kui töötajal puudub suhtlemisoskus ja ta ei oska ennast hästi väljendada, siis kogu töö seisab selle arvelt.  Peale selle on veel tähtsal kohal enda aja ja elu planee...

 Tarkvara tooted võib jagada nelja suuremasse gruppi: ärivara, jaosvara, priivara ja avavara. Neid eristab see, kuidas on toote puhul litsentse kasutatud, ja on ka paika pandud, kas tarkvara võib jagada, arendada või müüa. Kolme esimest keelavad ära toote muutmise (need kuuluvad kõik omandvara alla) ja neljandaga võib peaaegu kõike teha, aga see oleneb copyleftist. Copyleft määrab ära, kuidas peab käituma, kui on soovi enda versiooni tootest teistega jagada. Avavara tooted jaotuvadki omakorda neljaks: väga tugevate, tugevate, nõrkade või puuduvate copyleftiga tarkvaradeks. Kui toodetel on copyleft olemas, siis see tähendab seda, et muudetud faili peab jagama samadel tingimustel, millega inimene ise tarkvara kätte sai. Kui copyleft puudub, siis on isegi võimalik tarkvara ärivaraks muuta. Aga kui palju mõjutab copyleft arendaja otsust, mis puudutab tarkvarale litsentsi peale panemist? Kõik oleneb sellest, mida loodud tarkvara endast kujutab. Kui tarkvara teeb midagi uudset ja see on ...

 Tänapäeval on põhimõtteliselt kõik asjad (selle all mõtlen kellegi loomingut, leiutisi jne) autoriõigusega kaitstud. Autoriõigusel on kaks suuremat eesmärki: tunnustada autorit ja toetada autorit rahaliselt, kui keegi teine soovib tema loodut kasutada. Mõlemad on üllad eesmärgid ja need annavad autorile motivatsiooni enda tööd jätkata, kuid paljud tunnevad sellepärast ka ebavõrdsust.  Autoriõigus on pandud peale ka näiteks mingitele programmidele, mida tegelikult keegi teine sooviks edasi arendada, aga autoriõigus keelab selle ära. Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatus "The case for copyright reform" tuuakse välja kuus punkti, mida autoriõiguse seaduse juures muuta või samaks jätta. Esimeses punktis puudutavad nad moraalset õigust. Igal autoril on olla õigus tunnustatud, kui enda loodu autor. Teistel on keelatud öelda, et nemad on hoopis tegelikud autorid, kuigi nad ei ole. Selle punktiga olen 100% nõus, sest raske töö eest võiks natukenegi tunnustust saada. Kui kee...