E-ITSPEA Mikael Tüür

 Rühmatöö teemavalik oli huvitav ja pani nendel teemadel põhjalikult järele mõtlema. Töö üldmulje oli hea, teemad olid ilusti alapealkirjadega ära jaotatud, oli teada, millest juttu tuleb ning juurde oli pandud isegi paar illustreerivat pilti. Natuke häiris see, et oli aru saada, et see on rühmatöö - erinevad teksti osad olid erinevalt vormistatud ja kasutatud allikaid leidis erinevatest kohtadest. Töö oleks võinud lõpuks saada üheks tervikuks, praegu oleks nagu mitu tööd üksteise otsa pandud.  Sisu oli huvitav ja seda oli uuritud nii sügavalt, kui see teema üldse võimaldab. Esimeses peatükis on räägitud muusika ja filmide piraatlusest. Minu arust oleks võinud sama teed jätkata ja võtta veel juurde kaks suuremat grupp asju, mida piraaditakse - mängud ja programmid. Sellisel juhul oleksi kõik suuremad piraaditavad objektid käsitletud ja see oleks olnud hea ülevaade piraatluse kohta. Teise peatüki kohta polegi eriti midagi halba öelda, sest seal on kõik käsitletud, millest lubat...

 Maailmas on väga paljudele valdkondale välja mõeldud ka vastavad eetikakoodeksid. Ka it-sektor ei ole erandiks, aga lihtsalt selle koodeks erineb natuke teiste valdkondade koodeksitest. Kui tavaliselt on eetikakoodeksites toodud iga punkti kohta välja, kas vaadeldav tegutsemine on õige või väär, siis it-valdkonnas on koodeksites lihtsalt olukordasid kirjeldatud ega pole antud hinnanguid. Erinev on veel see, et veebis on leitav üpris palju erinevaid it eetikakoodekseid ja ühte sellist universaalset pole kokku pandud. Üks selline koodeks on näiteks  siin (link on ka teksti lõpus). Koodeksis on ära kirjeldatud 8 eetilist probleemi, millega inimesed võivad it-maailmas kokku puutuda. Järgnevalt kirjeldan kahte neist täpsemalt. Esimene punkt puudutab kasutaja andmete turvalisust. Võiks arvata, et kui kõigil on enda arvuti, siis on ka arvutis olevad andmed turvalises kohas. Kahjuks aga toimub andmete vahetus kogu aeg üle võrgu ja see annabki võimaluse kräkkeritel tegutsema hakata. ...

 Biograafiline film "Snowden" tuli välja aastal 2016 ja selle režissöör on Oliver Stone. Film põhineb muidugi Edward Snowdeni elul, aga filmi stsenaariumi loomisel on kasutatud ka kahte raamatut: Luke Hardingu "The Snowden files" (2014) ja Anatoly Kucherena "Time of the Octopus" (2015). Edward Snowdenit kehastab näitleja Joseph Gordon-Levitt ja Lindsay Millsi kehastab Shailene Woodley. Peale selle mängivad veel filmis Melissa Leo, Zachary Quinto, Tom Wilkinson ja paljud teised. Väikses lõigus astub endana üles ka Edward Snowden. Filmis käsitletakse 2004 - 2013 aastate sündmusi, mille käigus Snwoden tõi avalikkuse ette NSA (National Security Agency) massilise illegaalse järelvalve paljude riikide kodanike üle. NSA kasutas luuretehnoloogiat, et tungida sisse kodanike seadmetesse, et koguda isiku kohta tema privaatset infot. Film algab sellega, kuidas Snowden kohtub 2013 aastal ühes Hong Kongi hotellist ajakirjanikega, et hakata neile seda infot lekitama. Üle...

 Kõik inimesed hindavad privaatsust. See on üks inimeste põhiõigustest ja sellepärast on proovitud ka it- maailm teha nii turvaliseks, kui võimalik. Kahjuks leidub inimesi, kes teiste privaatsust ei austa ja proovivad seda rikkudes endale kasu püüda. Muidugi leidub it - süsteemides turvaauke, mille kräkkerid üles leiavad, aga tavaliselt on põhiprobleem ikkagi kasutajas. Mingis mõttes võib öelda, et inimese vastutab enda turvariskide suuruse eest ise ja ainult tema saab neid likvideerida või vähendada. Üks tavalisematest probleemidest on kasutajate paroolide tugevus. Inimeste andmed on tavaliselt paroolide taga lukus. Kõik inimesed, kellel ka veel see parool teada on, suudavad samuti neile andmetele ligi pääseda ja kasutaja privaatsus ongi rikutud. Kasutaja saab seda kõike ennetada, kui ta kasutab tugevat parooli, mida poleks kerge lahti muukida. Tugevaks parooliks loetakse parooli, mis on vähemalt 15 tähemärki pikk, see sisaldab ka erimärke ja numbreid ning see pole seotud kasutaja...

 Selle nädalateema puudutas puuetega inimesi ja neile mõeldud erinevaid it tugilahedusi. Kursuse lehel olevas teemas toodi välja väga palju huvitavaid lahendusi, millest ma polnud isegi kuulnud. Kes oleks osanud arvata, et sellised asjad nagu punktkirjaklaviatuur või reljeefne hiir üldse eksisteerivad. Kui ma teemat lugema hakkasin, siis mul meenus kohe üks tugilahendus, mille kohta olin aastaid tagasi "Terevisioonis" tutvustust näinud. Minu suureks üllatuseks polegi kursuse lehel sellest räägitud ja nüüd ongi minu võimalus seda siin tutvustada.  Tegu on silmadega juhitava arvutiga. Ma proovisin seda sama "Terevisiooni" katkendit üles leida, aga kahjuks ei suutnud. Selle asemel leidsin ühe teise video, mis annab samasuguse ettekujutuse sellest tehnoloogiast ( link videole ). Kahjuks pole selles klipis näidatud, kuidas liikumispuudega inimene seda kasutaks ja sellepärast ongi kahju, et ma "Terevisiooni" oma üles ei leidnud. Selles katkendis näitas üks mees,...

 Veeb on igasuguseid rakendusi täis. Kõik need rakendused võib jagada kahte gruppi: need, mille kasutatavus on hea, ja need, mille kasutatavus on halb. Kasutatavus näitab põhimõtteliselt seda, kui arusaadav ja kui kerge on rakendust kasutada. Kõik inimesed on kokkupuutunud olukorraga, kus tekib küsimus: "Kes looks sellise halva rakenduse?" Järgnevalt toongi näite nii positiivse kui ka negatiivse kasutatavatest veebirakendustest. Häid näiteid on väga palju, sest tänapäeval on inimesed nii mugavad, et tahavadki kõik asjatoimetused kodust ära teha. Peaaegu kõik veebipoed ongi suure hoolitsusega üles ehitatud, et inimestel oleks kerge kaupa osta. On loodud ka rakendusi, mis müüvad ainult ühte sorti kaupa. Üks selline rakendus on Steam. Steam on Valve poolt välja töötatud rakendus, kus inimesed saavad osta mänge ja nendega majandada. Rakendus on väga loogiliselt üles ehitatud: vahelehti on täpselt nii palju kui vaja ja kasutajal on väga raske ära eksida. Rakenduse saab on võimalik...

 Aeg on raha. Ükski it-projekt ei saa nipsust valmis ja reeglina panustavad arendajad projektidesse palju aega. Reeglina soovitakse saada selle raske töö eest endale tasu ja sellepärast on loodud projektide elluviimiseks optimaalsed arendus- ja ärimudelid. Neid mudeleid on palju erinevaid, sest kõik projektid on ka erinevad. Järgnevalt kirjeldan, milliseid mudeleid on kasutatud arvutimängu "Grand theft auto 5" (GTA 5) puhul. Arvutimänge on mitmesuguseid - üks osa on selliseid, mis arendatakse välja ja antakse otse mängjatele täiesti lõplikul kujul ilma seda tulevikus edasi arendamata. Teine osa on selline, mida arendatakse mõned aastad veel pärast välja andmist edasi ja GTA 5 ongi üks selline näide. See mäng tuli välja aastal 2013 ja tänase päevani tuleb sellele veel uuendusi (järgmine tuleb välja detsembris). Ma määraks selle mängu arendusmudeliks sammsammulise mudeli. Projekti arendatakse jupi kaupa edasi ja samal ajal saavad mängijad mängu juba mängida/katsetada ja anda ar...

 Kui inimesed räägivad häkkeritest, siis tavaliselt mõeldakse häkkeri all isikut, kes kasutab enda arvutioskuseid selleks, et teistele halba teha. Tuleb välja, et häkker tähendab hoopis midagi muud ja inimesed räägivad hoopis kräkkeritest. Häkker on tegelikkuses arvutiproff, kes kasutab enda oskuseid selleks, et lahendada huvitavaid arvutimaailma probleeme ning seejuures pole ta ainult kasu peal väljas. See on üks tähtis punkt, mille on Eric Raymond enda häkkeri teemalises dokumendis välja toonud. Dokumendis on autor kirjeldanud, kes häkkerid üldse on, millega nad tegelevad, kuidas üldse häkkeriks saada ning kuidas edukalt häkkerina hakkama saada. Raymond on teksti huvitavalt üles ehitanud ja tekstist oli kerge aru saada. Teemad olid jaotatud omakorda väiksemateks punktideks ja iga punkti kohta oli kirja pandud pikem kirjeldus. Minule sobis selline loetelu ülesehitus suhteliselt hästi, sest järg oli nö kogu aeg silme ees. Üldiselt jäi minule kõlama kaks suuremat mõtet. Esiteks tekk...

 Kõik inimesed on erineva iseloomuga. Väga raske on leida kahte täpselt samasuguse iseloomuga inimest, kui see üldse võimalik on. Sellest võib järeldada, et kõik inimesed lähenevad ka enda tööülesannetele erinevalt. Juhi amet pole mingi erand. Juhi stereotüübina kujutatakse ette punase näoga vihast inimest, kes ainult alluvate peale karjub. Tegelikkuses on juhte palju erinevaid ja neid saab iseloomu järgi suurematesse gruppidesse jaotada. Järgnevalt kirjeldan kahte erinevat juhti, kes IT-sektoris töötavad. Esimeseks kirjeldatavaks olen valinud Allan Martinsoni, kui ta oli MicroLinki juht. Minu isa töötas tema alluvuses ja sellepärast oskan ma teda kirjeldada. Martinson läheb kindlasti treenerlik/ juhendajalik juht. Firmas oli väga suur kokkuhoiu tunne ja Martinson tegi kõik selleks, et firmas valitseks mõnus töökeskkond. Korraldati palju üritusi, kuhu kaasati ka töötajate pered ja see tõstis kindlasti üksteise usaldust. Kui firmas saavad töötajad üksteisega hästi läbi, siis on tuge...

 Iga tööandja unistus on see, et kõik tema alluvad oleks nö professionaalid. Sellepärast korraldataksegi töökohtadele konkursse, et tööandjad need parimad suurest hulgast üles leiaks. Riikide kaupa mõeldakse "keskmisest" professionaalist erinevalt. Kindlasti on erinevus sees USA ja Kongo DV IT-spetsialistidel. Sama moodi on ka Eestis. Järgnevalt proovin kirjeldada, milline peab olema Eestis IT-valdkonnas töötav isik, et teda hakataks professionaaliks kutsuma. Täna peab IT prof olema väga laia silmaringiga ja peab suutma lahendada kõik ülesanded, mis talle ette antakse (muidugi mõistlikuse piirides). Samas peab ta seda ka suutma kiiresti teha, sest aeg on raha. Kindlasti peab ta suutma teha koostööd enda kolleegidega ja arvestama sellega, et tema töö mõjutab ka teiste tööd, kui tegemist on ühise suure projektiga. Kui töötajal puudub suhtlemisoskus ja ta ei oska ennast hästi väljendada, siis kogu töö seisab selle arvelt.  Peale selle on veel tähtsal kohal enda aja ja elu planee...

 Tarkvara tooted võib jagada nelja suuremasse gruppi: ärivara, jaosvara, priivara ja avavara. Neid eristab see, kuidas on toote puhul litsentse kasutatud, ja on ka paika pandud, kas tarkvara võib jagada, arendada või müüa. Kolme esimest keelavad ära toote muutmise (need kuuluvad kõik omandvara alla) ja neljandaga võib peaaegu kõike teha, aga see oleneb copyleftist. Copyleft määrab ära, kuidas peab käituma, kui on soovi enda versiooni tootest teistega jagada. Avavara tooted jaotuvadki omakorda neljaks: väga tugevate, tugevate, nõrkade või puuduvate copyleftiga tarkvaradeks. Kui toodetel on copyleft olemas, siis see tähendab seda, et muudetud faili peab jagama samadel tingimustel, millega inimene ise tarkvara kätte sai. Kui copyleft puudub, siis on isegi võimalik tarkvara ärivaraks muuta. Aga kui palju mõjutab copyleft arendaja otsust, mis puudutab tarkvarale litsentsi peale panemist? Kõik oleneb sellest, mida loodud tarkvara endast kujutab. Kui tarkvara teeb midagi uudset ja see on ...

 Tänapäeval on põhimõtteliselt kõik asjad (selle all mõtlen kellegi loomingut, leiutisi jne) autoriõigusega kaitstud. Autoriõigusel on kaks suuremat eesmärki: tunnustada autorit ja toetada autorit rahaliselt, kui keegi teine soovib tema loodut kasutada. Mõlemad on üllad eesmärgid ja need annavad autorile motivatsiooni enda tööd jätkata, kuid paljud tunnevad sellepärast ka ebavõrdsust.  Autoriõigus on pandud peale ka näiteks mingitele programmidele, mida tegelikult keegi teine sooviks edasi arendada, aga autoriõigus keelab selle ära. Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatus "The case for copyright reform" tuuakse välja kuus punkti, mida autoriõiguse seaduse juures muuta või samaks jätta. Esimeses punktis puudutavad nad moraalset õigust. Igal autoril on olla õigus tunnustatud, kui enda loodu autor. Teistel on keelatud öelda, et nemad on hoopis tegelikud autorid, kuigi nad ei ole. Selle punktiga olen 100% nõus, sest raske töö eest võiks natukenegi tunnustust saada. Kui kee...

Tänapäeval on väga raske leida inimest, kes ei kasutaks veebis suhtlusvõrgustikke. Internet ja selles toimuv suhtlus on tõusnud inimeste eludes tähtsale kohale ja paljud ei kujutakski elu ilma selleta ette. Selle jaoks, et kõigil oleks seda hea ja mõnus kasutada, on välja mõeldud netikett. See sisaldab endas põhimõtteliselt käitumisviise, mis aitavad inimesel veebis viisakaks jääda ja samas õpetab teiste peale mõtlema. Virginia Shea on kirjutanud raamatu "Netiquette", kus ta on sõnastanud veebis suhtlemise 10 käsku.  3. käsk "Tea, kus sa oled" räägib sellest, kuidas inimene peab enne mõtlema mida ja kuhu ta kirjutab. Mul on oma kogemus selle kohta, kuidas üks isik sellest absoluutselt kinni ei pidanud. Ma teenisin Kaitseväes Kuperjanovi jalaväepataljonis ja meil oli seal poistega tehtud kompanii peale grupivestlus Messengeri keskkonnas. Vestlus loodi selle jaoks, et kõik sõdurid teaksid tunniplaani, saaksid kuskilt tunnis õpitud materjalid kätte ja saaksid võimaliku...

 Inimesed on läbi ajaloo mõelnud tuleviku peale ja teinud igasuguste valdkondade kohta ennustusi. Seda tegi ka Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium aastal 2013, kui tehti prognoos 2020. aasta infoühiskonna kohta. Järgnevalt kirjutan ühest punktist, mis prognoosis täppi läks, ja teisest, mis päris täpne pole.  Minu arust on väga täpselt kirjeldatud inimeste paremat eluolu. Visioonis tähtsustatakse seda, et infoühiskonna kolm põhilist sammast oleksid tagatud - info vaba liikumine, turvalisus ja privaatsus. Eesti inimesel ei teki probleeme veebist info hankimisega. Suurem osa infost on vabalt kasutatav ja salastatud on ainult asjad, mis peavad olema salastatud. Meedia on teinud head tööd, mis puudutab kõikide vaatenurkade analüüsimist. Leidub muidugi erandeid, nagu jälle päevakajaline Estonia teema.  Eesti inimene võib ennast üpris turvaliselt tunda, mis puudutab veebis olemist. Eesti riik teeb minu arvates head tööd igasuguste pahategijate vastu. Politsei- ja Pii...

 Veebikataloog on uue meedia komponent ja see kujutab endast võrguviidete süstematiseeritud kogu. Põhimõte otsingumootoriga on sama - kirjutad midagi otsinguribale ja saad vastu linke teema kohta, mida otsisid. Suurim erinevus on see, et otsingumootor hakkab faile läbi käima ja otsib neid märksõnu kogu sisu ulatuses. Kataloog töötab teistmoodi - failidele on pandud eraldi külge viited ja otsitavad märksõnad käivad läbi need viited. Seda viitebaasi hooldavad inimesed, aga otsingumootorid on täielikult automatiseeritud. Tekib kindlasti küsimus, milleks on üldse vaja katalooge, kui otsingumootorid teevad niigi head tööd? Tänapäeval ongi nende vahe väga väike, aga osades valdkondades kasutatakse katalooge endiselt, sest info otsimise valdkonnad on väga erinevad. Veebikataloogid annavad võimaluse otsida infot väga spetsiifiliste teemade kohta. Väga kerge näide oleks see, et kui me otsime infot kohvi kohta, siis otsingumootorit kasutades võime sattuda mõne artikli peale, mis räägib kakao...

 Väga raske on leida inimest, kes ei oleks kuulnud internetist. Kui mainida vestluses internetti, siis mõeldakse kohe veebi peale. Paljud ei teagi, et internet oli kasutuses juba enne veebi. Osa nähtustest jäi internetti pidama ja teine osa kadus täielikullt.  E-post Esimene e-posti laadne programm loodi 1965. aastal MIT-s. See kandis nime "MAILBOX" ja see võimaldas ühe ja sama arvuti erinevatel kasutajatel jätta üksteisele teateid. Järgmine samm oli organisatsiooni siseste arvutite omavaheline suhtlus. ARPANET suutis selle teoks teha 1969. aastal, kui suudeti ühest arvutist teise kiri saata. E-posti arendas edasi Ray Tomlinson. Tema lahendas probleemi, kuidas arvuti peaks teadma, millisele teisele arvutile kiri tuleb saata? Tomlinson võttis kasutusele märgi @ ja andis igale kasutajale kindla aadressi, millele arvuti suutis kirja saata. Põhjaks sai "kasutajanimi@arvuti nimi" ja sellisena kasutatakse seda ka tänapäevani. Aastaks 1976 oli 75% kogu ARPANETi andmevahetu...

 Maailmas on palju näiteid IT-lahenduste kohta, mis on inimeste seas väga populaarseks saanud ja omanikud päris rikkaks teinud. Paraku leidub ka selliseid projekte, millel nii hästi ei lähe ega realiseeru. Järgnevalt kirjutan kolmest sellisest projektist. FoxMeyeri ERP programm FoxMeyer Drugs oli aastal 1993 USA-s üks suurimatest ravimitööstuse ettevõtetest. Firma väärtus oli sellel ajal 5 miljardit dollarit. FoxMeyer otsustas oma käibe tõstmiseks võtta kasutusele SAP süsteemi ja hakata tehaseid automatiseerima.  Plaan põrus mitmel põhjusel. Esiteks anti programmi elluviimiseks aega ainult 18 kuud, mida oli nii mahuka projekti jaoks liiga vähe. Teiseks ei olnud tehaste töötajad uue süsteemiga rahul, sest automatiseering võttis paljudelt töö. Töölised otsustasid uued masinad ära saboteerida ja see ka õnnestus. Tehased tootsid 42 korda vähem, kui nad olid enne automatiseeringut tootnud. Aastaks 1996 oli FoxMeyer pankrotis ja firma müüdi konkurendile maha ainult 80 millioni eest....